Täienduskoolitus on protsess, mis põhineb koostööl. Koolitaja ülesanne on luua õpiruum, milles inimestel on hea õppida ja areneda. Tegevuse eesmärk on osalejate õppimise toetamine ja nende võimestamine.
Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv õppija, teda iseloomustab iseseisvus, initsiatiiv ja soov osaleda oma õppe eesmärgistamises. Teda iseloomustab sisemine motivatsioon, kohanemisvõime, vastutustunne, tarve õpitut kohe rakendada ning ka usk oma võimekusse olla edukas.
Inimesed õpivad paremini, kui nad:
- omavad eesmärke, mille püstitamisel on ise osalenud;
- on arvestatud nende vajadustega (sh olla osalejana respekteeritud);
- on aktiivselt seotud protsessiga;
- saavad seostada käsitletava teema enda kogemustega, st teema haakub nendega;
- saavad pidevalt tagasisidet oma tulemuste kohta;
- tunnevad end turvaliselt
Koolituse alguses on äärmiselt oluline toetada osalejates turvatunde tekkimist.
Koolitaja saab luua usaldusliku atmosfääri ning kujundada koolituse kultuuri reeglite kaudu, mida ta eeskujuna loob. Turvatunde tekkele aitavad kaasa omavaheliseks tutvumiseks ja kokkulepeteks võetud aeg, toetav ja soe suhtumine, julgustamine ja positiivne tagasiside. Kui osalejad tunnevad end piisavalt turvaliselt, saab koolitaja mõõdukate väljakutsete andmisega (mõtlema panemine, küsimuste esitamine, ülesannete, materjalide ja harjutuste andmine) viia õppijad n-ö pingutustsooni, kus toimub õppimine.
Sobiva keskkonna loomisel on kindlasti vaja arvestada:
- füüsiliste teguritega – et kõik koolitatavad kuulevad, mida peab kuulma; näevad, mida on vaja näha; saavad teha, mida on vaja teha (ruumipaigutus, tehnika, võimalikud segajad, õppematerjalid ja visuaalsed abivahendid);
- ajakasutusega seonduvate teguritega– koolituspäeva planeerimine inimeste töövõimet arvestades; piisav ajavaru aruteludeks, küsimustele vastamiseks, huvitavate kõrvalteemade ja virgutusharjutuste tarbeks; kokkulepitud kellaaegadest kinnipidamine;
- sotsiaalsete teguritega (sh grupiprotsessidega)– grupi suuruse ja koosseisuga arvestamine, õppeprotsessi toetavate käitumiskokkulepete sõlmimine, grupi arengufaasist (sõltuvusfaas, konfliktifaas, eraldumisfaas, koostööfaas, lahkumisfaas) lähtuvate protsesside arvestamine;
- ühiskonna hetkeseisust tulenevate piirangutega, mis tingivad distantsõppel olemise ja veebipõhiste koolituskeskkondade ja digivahendite kasutamise. Oluline on siinjuures tähelepanu pöörata mõlema osapoole vaimsele tervisele, mida eraldatus distantsõppel olijaile võib põhjustada.
Osalejate eesmärkide väljaselgitamise võimalused grupis:
- iga osaleja tutvustab iseennast ja oma eesmärke paari minuti jooksul;
- osalejad tutvustavad ennast ja oma eesmärke väikestes gruppides 5 minuti jooksul; suures grupis kokkuvõte;
- suures grupis: nn Ootused ja hirmud;
- eesmärkide väljaselgitamine õpetajapoolsete küsimuste abiga
Kui tegemist on individuaalõppega, siis saab koolitaja õppijaga n-ö silmast silma teemat arutada ja selle käigus hetkeolukorra kaardistada, eesmärgid sõnastada ja õppimiseks soodsa keskkonna kujundada.
Õppemeetodid
Õppemeetodid on õppimise ja õpetamise koostöised viisid. Need on vahendiks, mille abil koolitaja loob õpikeskkonna, milles osalejad saavad mitmesuguseid kogemusi, mis aitavad neil õpiväljundeid saavutada. Õppemeetodite valikul lähtutakse õpiväljunditest. Eesti keele õpetamisel rakendatavad meetodid on kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, videolugude vaatamine ja analüüsimine, individuaal-, grupi- ja paaristöö.
Parimad õppemeetodid on need, mille puhul õppijad on kaasatud ja püsivad aktiivsena. Seetõttu kasutatakse koolitusel valdavalt erinevaid aktiivõppe meetodeid. Sobivalt valitud õppemeetodid arendavad ka elus vajalikke võtmepädevusi ehk ülekantavaid oskusi nagu analüüsioskus, selge eneseväljendamise oskus jt sotsiaalsed oskused, koostöövõime.
Õppeprotsessi ülesehitusest lähtuvad õppemeetodid:
- meetodid õpikeskkonna loomiseks ja osalejate häälestamiseks: tutvumismängud, teemasse sissejuhatavad soojendusülesanded, intervjuud, lugude jutustamine, kujutlusharjutused;
- meetodid õppimise eesmärgistamiseks: teemat puudutava huvitava juhtumi esitamine, koolituse ülesehituse, teemade ja meetodite tutvustus, koolituse oodatava tulemuse ja tulemuse kriteeriumite sõnastamine;
- meetodid eelteadmiste meenutamiseks: küsimused, mingi teema arutelu väikestes rühmades, lühitestid;
- meetodid uue materjaliga tutvumiseks: õpetaja selgitus või video vaatamine, õppemängud, rühmatöö, arutelu, küsimuste koostamine, teiste osalejate õpetamine;
- meetodid õpitu reflekteerimiseks, kordamiseks ja kinnistamiseks (eesmärgiks õppijate isiklik ja emotsionaalne suhe õpitusse ning tahtmine seda rakendada või iseseisvalt edasi uurida): kirja või teate koostamine, lausete lõpetamine, lünktekstid, mõistekaardi koostamine, rühmaarutelud, töölehed, rollimängud, vastaval teemal jutu koostamine ja teistele osalejatele esitamine;
- meetodid õpitulemuste hindamiseks: rollimäng, rühmatöö, dialoog, jutustamine (koos tagasisidega rühmakaaslastelt ja koolitajalt), osaoskuste test või eksam;
- iseseisev töö (koolituspäevade vahelisel perioodil või ka koolituse käigus): märkmete tegemine, küsimuste koostamine, enesehindamise testid, mõistekaartide loomine, esitluse ettevalmistamine jm
Õppeprotsessi juhtimine koolitusel
Protsessi juhtimine koolitusel eeldab koolitajalt oskust vaadelda ja kuulata tõlgendamata!
Õppeprotsessi juhtimisel tegutseb koolitaja paralleelselt kahel suunal:
- koolituse läbiviimisega seonduvad tegevused: eesmärkide püstitamine, tegevuste määratlemine, informatsiooni tähelepanemine ja töötlemine, otsuste tegemine;
- õppimist toetavad tegevused: õppimist soodustava keskkonna, sh sobiva meeleolu kujundamine, avatuse, vastastikuse mõistmise ja lugupidamise kujundamine, pühendumise ja koostöö tagamine ühise ülesande täitmiseks, konfliktide reguleerimine, motiveerimine, tagasiside andmine jm
Koolitajal on oluline lähtuda tegevuste valikul ka grupi arengufaasidest:
- sõltuvusfaas: omavaheline tutvumine ja kogemuste jagamine, avatud õhkkonna loomine, omavahelist suhtlemist puudutavate kokkulepete sõlmimine (nt konfidentsiaalsuslepe – isiklikud näited jäävad koolitusruumi seinte vahele; mobiiltelefoni väljalülitamise lepe; vaheaegadelt tagasituleku kellaaegadest kinnipidamise lepe jmt), koolituse eesmärkide, ülesehituse ja meetodite tutvustamine, osalejate õpivajaduste hindamine ja sellest tulenevalt õpieesmärkide kohandamine, õppimiskokkuleppe määratlemine ja eesmärkide arusaadavuse ületäpsustamine;
- konfliktifaas: grupis toimuva reflekteerimine ja tagasiside andmine, küsimuste esitamise ja seisukohtade väljendamise ergutamine, kriitika suunamine inimeselt käitumisele, selle jälgimine, et iga tegevusega seonduvad eesmärgid ja protseduurid oleksid kõigile selged ja arusaadavad;
- eraldumisfaas: selliste koolitusmeetodite valimine, mis soodustavad koostöö tekkimist (rühmatööd, grupiarutelud), vähene koolitajapoolne sekkumine, eesmärgifookuse hoidmine, grupikokkulepete uuendamine;
- koostööfaas: koolitaja võtab suunaja (mitte juhi) rolli, väljakutsete loomine, ülesannete varieerimine, osalejatele erinevates kooslustes töötamise võimaluste pakkumine, avatuse ja huumori toetamine, tunnustuse jagamine;
- lahkumisfaas: emotsioonide väljendamise julgustamine, õpitu igapäevaelus rakendamise julgustamine, elukestva õppimise / arenemise õhutamine.
Isiksusliku kasvu protsesside juhtimine koolitusel
Koolitajal tuleb märgata kõigi osalejate isiksuslikku arengut, tegelda õppimist ja arengut toetava keskkonna loomisega ning osalejate motivatsiooni toetamisega.
Osalejate isiksusliku kasvu toetamise üheks vahendiks on koolitaja poolt koolituse käigus antav tagasiside osalejatele.
Tagasiside on edasiviiv siis, kui ta täidab oma eesmärki – aitab õppijal areneda.
Edasiviiv tagasiside on:
- seotud seatud eesmärkidega;
- keskendunud tagasiside saaja tugevatele külgedele;
- õigeaegne tagasiside, võimalusel ka kohene;
- fokusseeritud (parajalt detailne);
- kirjeldav, mõistetav (arusaadav);
- personaalne;
- suunatud tegevusele/sooritusele, mitte isiksusele
Koolituse hindamine
Koolituse hindamine toimub järjepidevalt koolituse käigus ja koolituse lõpus.
Koolituse käigus toimuva järjepideva hindamise eesmärk on: saada koolitusel osalejatelt tagasisidet ning kohandada koolitusprotsessi paindlikult vastavalt olukorrale. Hinnata saab osalejate seisundit, koolituse protsessi ja õpitulemusi. Koolituse käigus toimuva hindamise peamisteks vahenditeks on jälgimine, märkamine ja küsimuste esitamine.
Küsimuste esitamine võimaldab koolitajal mitte ainult õpitut hinnata, vaid seda süvendada – üle korrata, seostada, kanda üle igapäevaellu, eristada olulist ja üldistada.
Koolitusel osalejate küsimused on koolitajale tagasiside sellest, mis toimub. Küsimus räägib midagi küsijast ja ka rühmast tervikuna.
Koolitajale võib osaleja küsimus anda teada alljärgnevast:
- et küsija osaleb koolituses;
- kuidas teema on küsijat puudutanud;
- mis on küsijale oluline;
- millisest maailmapildist küsija lähtub;
- millist käitumisharjumust küsimus väljendab;
- mis on kogu rühmale just praegu oluline;
- millised osalejaid grupis on (ebakindlad, innustunud, ükskõiksed, vastuseisvad, kõiketeadvad jne)
Koolituse lõpus toimuva hindamise eesmärgid on:
- vaadata objektiivselt koolitusele tagasi. Märgata, mis läks hästi ja mida võiks järgmisel koolitusel paremini teha;
- teada saada koolitusel osalejate mõtteid koolitusest. Koolitusel osalejate tagasiside annab koolitajale olulise kirjelduse toimunust;
- hinnata õpitulemuste saavutamist
Õpitulemuste hindamiseks koolituse lõpus saab kasutada erinevaid hindamismeetodeid. Keeletaseme õpiväljundite tulemuslikkuse väljaselgitamiseks kasutatakse näiteks keeletesti või – eksamit, mis sisaldab nelja osaoskuse (kirjutamine, kuulamine, lugemine, rääkimine) kontrolli.
Koolituse kokkuvõte ja lõpetamine
Koolituse võib kokku võtta sel viisil, et igal osalejal palutakse paari lausega teha koolitusest kokkuvõte.
Elukestva õppe mõtteviisist lähtudes on olulisemaks eesmärgiks õppimistahte ja – oskuste omandamine.
Koolituse lõppu sobib hästi ka näiteks osalejate endi poolt kavandatud edasiste sammude jagamine või endale võetud edasiste ülesannete tutvustamine (näiteks keeletaseme eksamile minek, järgmise taseme keelekursusele minek jne).
Kindlasti on asjakohane osalejate õpitahte ja –oskuste tunnustamine.
Lõpurituaalina saab koolitustel kasutada näiteks nn rändavat ümbrikku: iga osaleja saab ümbriku, millele ta kirjutab oma nime. Kõik grupiliikmete ümbrikud lastakse ringi liikuma ja iga grupiliige kirjutab ümbrikus olevale paberilehele, mida ta selle inimese juures koolitusel kõige enam hindas ja kingib omalt poolt ühe hea soovi edaspidiseks. Veebikeskkonnas toimunud koolitusel sobivad selliseks tagasisideks ja ergutajaks näiteks veebitahvlid Jamboard ja Padlet, kus igale osalejale saab teha oma veebitahvli ja teised osalised kirjutavad ühistöö käigus teiste osalejate veebitahvlitele.