Täienduskoolituse tulemuslikkuse seisukohast on oluline, et koolituse kavandamine ja ettevalmistamine toimuks süsteemselt.
Täienduskoolituse ettevalmistamise, ülesehituse, sisu, õppemeetodite ja õpikeskkonna kavandamisel lähtutakse koolituse oodatavatest tulemustest ehk õpiväljunditest.
Koolituste ettevalmistusprotsessid võib jagada kaheks:
- Koolituse ettevalmistamine olemasoleva õppekava raames läbiviidavaks tööks.
- Uue koolitusprogrammi ja õppekava koostamine n-ö rätsepatööna, vastavalt konkreetse õpilase soovidele.
Koostöös õppija(te)ga täpsustatakse, milline on hetkeolukord (keeletase) ning millist taset loodetakse koolituse lõppemise ajaks saada:
- Õpilane sooritab keeletaseme tuvastamiseks veebipõhise keeletesti.
- Seejärel kinnitatakse õpetaja ja õpilase koostöös õpilase keeletase ja eesmärgid.
- Õpetaja selgitab õppevorme ja -meetodeid. Soovi korral tutvub õpilane õppekavaga, mis on avalikuks vaatamiseks õpetaja kodulehel portfoolio rubriigis.
- Lepitakse kokku ajagraafik ja muud tingimused.
- Kui kokkulepped ja koolituse alustamiseks vajalikud tingimused täidetud, saab alustada sisulise tööga.
Eesti keele õpetamise õppekava koostamise alus on Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine.
Täienduskoolituse eesmärki kirjeldatakse õppekavas õppija tulemuste kaudu, st tegemist on väljundipõhise õppekavaga.
Õpiväljundites kirjeldatakse, millise tulemuseni loodetakse õppeprotsessi lõpuks õppijat jõudvat.
Õppekavas kirjeldatakse koolituse eesmärke, õpiväljundeid, õppesisu teemavaldkondade kaupa, õppemeetodeid, õppematerjali. Hindamiskriteeriumitele tuginedes on valitud hindamismeetodid.
Näide: Eesti keele A2-taseme saavutamine:
Õpiväljundid: koolituse lõpuks saavutab keeleõppija:
- kõneoskuse, mille abil tuleb toime igapäevastes ja rutiinsetes ametialastes kõneolukordades;
- kuulamisoskuse, mida rakendades suudab mõista tavalist kõnet, ka abstraktsetel teemadel;
- kirjutamisoskuse, mida rakendades suudab kirjutada nii erakirju kui ka poolametlikke tekste, lühikesi juhiseid;
- lugemisoskuse, mille abil suudab mõista tavapäraseid tekste, nt ajalehetekstid
Eesmärk: A2-taseme teadmiste/oskuste saavutamine
Hindamiskriteerium: Koolitaja poolt ettevalmistatud materjalide läbimine
Hindamismeetod: Test, mis sisaldab nelja osaoskuse ( kirjutamine, kuulamine, lugemine, rääkimine) kontrolli.
Täiendkoolituse sisulise poole ettevalmistus hõlmab koolitusel käsitletavate teemade valikut, koolituse käigus kasutatavate õppematerjalide koostamist, digikeskkondade valimist ja neis kasutatavate materjalide koostamist, samuti individuaal- ja rühmatöödeks sobivate teemade leidmist ja materjalide koostamist.
Õppemeetodite valiku aluseks on meetodite eesmärgipärasus, otstarbekus ja jõukohasuse printsiip:
- erinevad aktiivõppe meetodid: praktilised harjutused, rühmatööd, dialoogid, ettelugemised ja loetu põhjal küsimustele vastamine, osalejate kogemustele tuginevate probleemide arutelud.
- harjutused/dialoogid loovad tingimused aktiivseks kaasamõtlemiseks, arutlemiseks, tegutsemiseks, praktiliseks järeleproovimiseks, kaaslastega suhtlemiseks ja neilt õppimiseks ning võimaldavad saada kohest tagasisidet oskuste rakendamisest. Kõik nimetatud meetodid muudavad õppeprotsessi mitmekülgsemaks ning aitavad kinnistada teooriat;
- järgnev analüüs aitab õpitut mõtestada, tuua välja seosed õpitu ja igapäevaste situatsioonide vahel.
Igale osalejale jääb peale koolituse lõppu õpik ja kirjalik õppematerjal, mis sisaldab ülevaadet koolitusel käsitletud teemadest.
N-ö rätsepatööna valmiva koolitusprogrammi koostamisel lähtutakse konkreetsest grupist või individuaalõppijast, osaleja(te) töö eripärast, osalejate erivajadustest ja eesmärkidest. Soovitud keeletaseme saavutamiseks võetakse õppetöö aluseks kindlasti õppekava, mis aitab süsteemselt tulemusi saavutada.