Tunnen koolitustel käsitlevat valdkonda / teemat / ainet.
Minu koolituste läbiv teema on eesti keele kui võõrkeele õpetamine. Omandasin kõrghariduse (5 õppeaastat) Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Olin esimeses lennus, keda koolitati eesti keele kui võõrkeele õpetajateks. Lisaks kasvatustöö metoodiku kutse.
Kõrgkoolijärgse suunamise sain samasse kõrgkooli, õpetasin venekeelsetele õpperühmadele eesti keelt. Hiljem korraldasin aastaid täiskasvanud muukeelsetele inimestele eesti keele kursusi ja valmistasin neid ette riigi poolt korraldatavate eesti keele tasemeeksamite sooritamiseks. Olen teinud koostööd Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega – olin eksamineerija eesti keele tasemeeksamitel ja riigipoolseks vaatlejaks gümnaasiumide eesti keele kui teise keele riigieksamitel.
Hoian end kursis valdkondlike uuendustega, aastal 2020 – 2021 tegelesin eesti keele reeglite taasõppimisega – palusin endale mentoriks oma ala professionaali, Rakvere põhikooli emakeeleõpetaja Eve Kruusmaa. Käesoleval ajal õpetan eesti keelt inglise keele baasil Eestis resideeruvatele kõrgharidusega välismaalastele.
Tunnen andragoogika põhiprintsiipe ja lähtun koolitustel täiskasvanute õppimise ja õpetamise eripäradest.
Aastal 2021 õppisin Tallinna Ülikoolis täienduskoolitusel nimega „Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja õppimise toetajana“.
Soovi korral tutvuge kursuse õppekava ja minu tunnistusega minu portfoolio rubriigis Professionaalne eneseareng. Olen täiskasvanute koolitaja: 2021, Kutsekoda, täiskasvanute koolitaja kutsetunnistus nr 177009.
Olen läbi töötanud ja enda jaoks mõtestanud lisaks kursusele ka raamatu „Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest“. Autorid Talvi Märja, Larissa jõgi, Merle lõhmus.
Põhiprintsiibid, millest oma töös lähtun:
- Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv ja sisemiselt motiveeritud – teise keele omandajad on selle väite ehe näide. Kui õppija on motiveeritud, siis ta teeb iseseisva töö perioodil palju selleks, et areneda. Koolitajana annan n-ö igaks juhuks lisamaterjale (sh digikeskkondi kasutades) ja pean ütlema, et see töötab hästi – minu õppijad kasutavad lisamaterjale ja küsivad veel juurdegi. Õpimotivatsioon tuleneb seesmisest või välimisest vajadusest (soov ennast arendada j realiseerida, saada uus ja parem töö);
- Täiskasvanud õppija toob elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi kaasa – seostan pidevalt õppijate eelnevalt omandatud teadmisi ja kogemusi teemadga, millest koolitusel räägime;
- Täiskasvanud õppija on eesmärkidele orienteeritud – mina koolitajana teadvustan endale, milliste meetoditega õpiväljundeid saavutada ning milleks õppijatel vastavaid teadmisi/oskusi vaja on – täiskasvanud õppija soovib areneda, samas on talle vaja suunajat ja toetajat. Selleks ongi koolitaja, kes juhendab oskuslikult inimest tema õppimise ja arengu protsessis;
- Täiskasvanud õppija soovib olla õppeprotsessi kaasatud, mitte passiivne kuulaja – siin on heaks vahendiks rühma- ja paaristöö ülesanded ning jooksvalt tagasiside andmine;
- Õppeprotsessi käigus jälgin õppija arengut st edasiliikumist – tunnustan õppijaid jooksvalt suuliste hinnangutena, juhendan heasoovlikult. Kasutan ka kavalust, kui näen, et õppija motivatsioon on mingil põhjusel langenud. Annan õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi jooksul;
- Oluline on reflekteerimine – nii see, kuidas õpetaja end ise analüüsib, mõtestab end koolitajana, kui ka see, et ta aitab õppijatel end õppimise protsessil reflekteerida.
Väärtustan täiskasvanud õppijat, pean tähtsaks eetilisi tõekspidamisi, järgin täiskasvanute koolitaja kutseeetikat.
- Lähtun oma kutsetegevuses õppija vajadustest ja huvidest. Respekteerin õppijat kui endaga võrdset partnerit;
- Kohtlen inimesi võrdväärselt, vaatamata nende staatusele, hariduslikule taustale, soole ja rassile. Igaühel on omad väärtused ja arusaamad elust, mina koolitajana hoidun nendega vastandumisest või hinnangu andmisest;
- arvestan täiskasvanud õppija isiksuslike eripäradega, samuti vanusest või füüsilisest tervisest tulenevate erivajadustega;
- usun inimese õppimisvõimesse ja tahet oma probleeme lahendada;
- kannan vastutust enda poolt öeldu ja tehtu suhtes;
- koolitajana olen valmis oma seisukohti vajadusel revideerima;
- tean oma pädevuspiire;
- kohtlen nii õppijaid kui kolleege lugupidamisega ja õiglaselt, ei tee kellegi aadressil halvustavaid kommentaare ega süüdista põhjendamatult;
- järgin konfidentsiaalsusnõudeid;
- hoian kutse mainet
Loon suhtlemist ja õppimist soodustava õpiruumi.
Olen positiivne ja pigem leian konkreetses päevas midagi head, et õppijatel tekiks positiivne meelestatus ja tahtmine teada saada, mis tunnis hakkab juhtuma. Oma isiklikku elu ja meeleolu ma koolitusele kaasa ei võta.
Õppematerjalid valmistan õppekava järgides ise, juurde kasutan vastava taseme õpikut. Lähtun konkreetse õppija või grupi vajadustet ja ka soovidest. Olen võimeline tundi nö käigu pealt muutma või ka täiesti ümber tegema.
Igal kohtumisel alustan tundi mingi uue päevakajalise teemaga, et n-ö häälestada inimesi tunniks, et ununeks muud mured ja saaksime meile antud aja pühendada eesti keele õppimisele. Kasutan igavamate teemade vahel ergastavaid vahelepõikeid (eestlastele omased väljendid, millest teine rahvus aru ei saa ja mille üle arutlemine vabastab väsimusest ( näit „ei kippu ega kõppu“ või „täna on täitsa koerailm“ või „ära aja mulle kärbseid pähe!“).
Kokkuvõtteks: loon õppijale positiivse ja toetava õpikeskkonna, olen pigem partneriks, kuid juhin protsessi märkamatult.
Järgin täiskasvanuõpet reguleerivaid seadusi.
Olen tuttav täiskasvanuõppe seadusandlusega, võtan aluseks Täiskasvanute koolituse seaduse. Õppekavade koostamise aluseks on Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Minu koostatud õppekavad (A1 – C1) on kooskõlas haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruses nr 27 „ Täienduskoolituse standard“ sätestatud nõuetega.
Olen kõrgharidusega inimene, töötanud ca 14 aastat ka rahvusvahelises kontsernis erinevatel ametikohtadel, näinud ilma ja inimesi, palju maailmas reisinud. See annab mulle teadmise, et kõike ei pea inimene teadma peast, vaid ta peab leidma viisi, kust ja kuidas usaldusväärset infot hankida.
Käsitlen ennast õppijana, käitun enesearengu subjektina.
Koolitaja on inimene nagu iga teinegi! Ma ei unusta, et õppijad on samal ajal samasugused täiskasvanud inimesed nagu mina ja erinevates küsimustes minust palju pädevamad, mistõttu ei saa eeldada, et mina olen kõiketeadja. Õpetan ise ja samal ajal õpin oma õppijatelt. Ma ei unusta neid selle eest tänada!
Oma valdkonnas ja täiskasvanute koolitamisega seotud teemadel koolitan ennast järjepidevalt, kuulan erialaseid podcaste ehk taskuhäälingut (näiteks Diginobe, Veronika Tuul ja Marin Johnson), samuti osalen erinevatel digivahendite kasutamise koolitustel.
Näited minu portfoolio Professionaalne eneseareng ja Tagasiside rubriigis.
Koolitajana olen inimene nagu iga teinegi! Panen tähele märke, kui olen üleväsinud ja ületöötanud. Katsun vähendada oma koormust. Sama silmas pidades panen tähele ka oma õppijate olekut.
Kasutan sobilikke IKT vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel, kasutan veebipõhist infot vastavalt autorikaitseseadusele.
Kasutan õppematerjalide loomiseks ja tundide elavdamiseks erinevaid digivahendeid:
- häälestuseks Jamboard, Mentimeter või Padlet;
- materjalide loomiseks ja ühitööks Google Drive ja Google Slides, Padlet, Mindmup;
- esitluskeskkondadest Canva ja Google Slides;
- teadmiste kinnistamiseks keskond Quizizz;
- tagasiside saamiseks Google Forms
Näited minu portfoolio Tagasiside rubriigis.