Õppijate keeleoskuse arengu hindamisel koolituse käigus lähtun protsessihindamise põhimõtetest – hinnang arengule, st edasiliikumisele kõigis aspektides (võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv): hinnang õpperühma töös osalemisele, koostöövalmidusele, initsiatiivile suhtlemissituatsioonide leidmisel keelekeskkonnas, iseseisvale tööle enda arendamisel jne.
Koolituse käiku ja osalejatega toimuvat hindan koolituse jooksul pidevalt. Kasutan n-ö jooksvat hindamist: enesehindamist, kaaslashindamist, grupiliikmete ja koolitaja tagasisidet. Jooksev hindamine sisaldab õppija seisundi, koolituse protsessi ja õpitulemuste jälgimist.
Protsessihindamine toimub suuliste hinnangutena õppimise, harjutamise ning iseseisvate tööde kaudu, arvestades õppekavas esitatud õpiväljundeid ja püstitatud eesmärke.
Koolitusprotsessi analüüsides otsin vastuseid küsimustele:
- Millised olid kavandatud protsessi tugevused, mis aitasid püstitatud eesmärki saavutada?
- Millised olid kavandatud protsessi nõrkused, mis takistasid püstitatud eesmärgi saavutamist?
- Kuidas konkreetsed tegevused sobisid valitud eesmärgi saavutamiseks?
Koolituse tulemusi analüüsides otsin vastuseid küsimustele:
- Kuidas täitis koolitus oma eesmärki?
- Mil määral õpiväljundid saavutati?
Koolitusprotsessi ja koolitustulemuste analüüsist järelduste tegemisel keskendun küsimustele:
- Kas andmete kogumise meetodid, tulemuste analüüsimiseks kasutatud andmed ja hindamiskriteeriumid on sobivad?
- Mida tuleb edaspidi samamoodi teha?
- Mida tuleb edaspidi teisiti teha?
- Millised on järgmised sammud?
Minu kui koolitaja arengu aluseks ja edasiviivaks jõuks on eneseanalüüs, mis toetub kogutud informatsioonile – tagasisidele. Selleks, et tagasisidest oleks koolitajale abi eneseanalüüsis ja arengus, esitan õppijatele teemakohaseid küsimusi koolituse lõpus, aga mitte viimasel kohtumisel, vaid paar kohtumist varem, sest soovin peale vastuste saamist ise analüüsi teha ja siis ka veel koos õppijatega samal teemal arutleda.
Küsimused võiad olla üldist laadi või konkreetsemad. Eesti keele kui võõrkeele õpetamise koolituse lõpus täidavad osalejad samuti tagaside ankeedi, mille olen ise koostanud küsimustest, mis aitavad minul kui keeleõpetajal tuvastada kasutusel olnud õppemeetodite otstarbekohasust, lähtudes õppijatest. Samas aitavad õppijate vastused minul saada tagasisidet, et areneda, kasutades enseanalüüsi ja tehes järeldusi. Selles ankeedis saan küsimuste koostamisel lähtuda õppijate konkreetsest keeletasemest. Keeleõpe on fokusseerunud teatud taseme arendamisele.
Kokkuvõte: mind kui keeleõpetajat huvitab alljärgnev:
- Kas kasutatud meetodid on olnud tulemuslikud ja samas õppijatele vastuvõetavad?
- Kas kursus täitis oma eesmärgi, st mil määral saavutati õpiväljundid?
- Kuidas mina õpetajana saan eneseanalüüsi järgselt teha järeldusi ja areneda?
Tagasisideankeet asub minu portfoolio rubriigis Tagasiside.
Niisiis, tagasiside küsimused sõltuvad koolituse laadist. Üldised küsimused (eeldusel, et täiskasvanud õppijad valdavad koolituse läbiviimise keelt vähemalt B2 – C1 tasemel) võiksid olla alljärgnevad:
- Kuivõrd kaasatuna sa end selle koolitaja läbiviidud koolitustel oled tundnud? Võimalusel palun selgita, miks?
- Milline on sinu kogemuste põhjal koolitaja suhtumine koolitusel osalejatesse? Võimalusel palun too mõni näide.
- Kuivõrd koolitaja sinu arvates valdab koolitusteemat? Võimalusel palun too mõni näide.
- Kuidas sulle sobivad koolitaja kasutatavad koolitusmeetodid? Võimalusel palun selgita, miks?
- Milliseks hindad koolitaja loodud õhkkonda koolitustel? Võimalusel palun selgita, miks?
- Palun nimeta 3 asja, mida sa oled koolitaja läbiviidud koolitustelt õppinud?
- Millele soovitad koolitajal tähelepanu pöörata?
Õpitulemusi hinnatakse eesti keele kursuse lõpul kokkuvõtvalt testi abil, kasutades hindamisel punktiarvestust.
Hindamise peamine eesmärk on õppija arengu toetamine tagasiside kaudu. Hindamise esmane eesmärk on hinnata õpiväljundite saavutamist.
Minu kui koolitaja tegevuse hindamine õppeprotsessis
Ma alustan eneseanalüüsiga juba enne koolituse alustamist, mõeldes järele, kuidas koolitust alustada, kuidas oma õppijaid tööle ahvatleda ja töö käigus motiveerida ning mis võtetega neid väsimusest / tüdimusest välja tuua. Pool aastat kestva koolituse ajal tuleb kindlasti selliseid olukordi ette, kus õppijad mingil põhjusel kursusest või õppimisest ära väsivad (kas igapäevaelu probleemid tööl ja perekonnas või tunne, et ta ei suuda materjali omandada jne).
Koolituse käigus jälgin pidevalt ennast ja koolitatavate reageeringuid minu suhtes ning proovin ennast kohandada vastavalt grupi meeleolule. Kui vaja, teen nalja ja olen aktiivne, kui vaja, olen töisem ja asjalikum. Kõik sõltub grupist. Oma iseloomuomaduste poolest olen pigem rõõmsameelne ja innustav, aga samas nõudlik. Minu tundidesse ei tulda tavaliselt õppimata.
Pean kõige tähtsamaks, et töö toimuks õhkkonnas, kus koolitaja isiksus ei domineeri. Oma olemuselt olen parima tagaajaja. Olen õnnelik, kui suutsin õppijatele anda endast kõik, mitte ainult kogu koolitust silmas pidades, vaid ka protsessi käigus igat tundi silmas pidades. Seetõttu valmistan igat tundi ette võib-olla liigagi tõsiselt ja liiga kaua. Tunnetan seda, hinnates ajakulu, mis kulub tundide ettevalmistamiseks. Tahan anda vastava teema kohta parimat ja otsin mõttes pidevalt uusi viise, kuidas õppijale teema mõistmist lihtsamaks teha, st hoian igapäevaelus silmad kogu aeg lahti ja kui leian kasvõi lausejupi või mõtte, mis seostub minu erialaga, siis panen märksõna kirja ja hiljem asun oma õppematerjale ümber tegema. Kuna annan endast palju, siis pean ütlema, et eeldan seda ka oma õppijatelt.
Mul on olnud elus õnne, minu õppijad n-ö söövad mul peo pealt – loevad minu silmist soove, me ei räägi teemal, et miks sul on tegemata mõni töö, nad tulevad minuga kaasa ja saavad lihtsalt öeldes ise aru, et nad õpivad iseenda jaoks ja mina ainult söödan vajalikud teadmised ette. Punktid n-ö mängu lõpus korjavad nemad. Mina olin selles mängus treener.
Tagasisidest lähtudes hindan ennast, kas tajusin antud grupi vajadusi ja töömeelelu ning mida tuleks teinekord teisiti teha.
Kokkuvõtteks: pidev analüüs enne koolitust, protsessi käigus ja peale koolituse lõppu.