Tagasiside on õppeprotsessi lahutamatu osa. See on vajalik õppijale, et ta saaks tõendatud teadmise oma õpitud pädevuste kohta. Koolitaja vajab tagasisidet, et õppeprotsessi ja – meetodeid hinnata, analüüsida ning muudatusi teha.
Siin näete keelemeemi, mille autorid on Rene ja Kristjan Kundla, 2021. Ka see on tagasiside meetod, näitamaks, mida asjadest arvatakse.
Keeleõppe protsessi puhul on valdav tagasisidestamise viis õppijatele suuliste hinnangute andmine ja lisaks kirjalike tööde vigade korrigeerimine. Nii-öelda jooksev tagasiside ongi valdav meetod – iga õppija saab tagasisidet koolitajalt ja kursusekaaslastelt nii paaristöö, rühmatöö kui ka individuaalse töö käigus. Vestlusülesannete ja dialoogide ajal jälgin õiget hääldust ja grammatikat. Teen seda viisil, et õppija ei oleks n-ö „ esile tõstetud“ ja ei tunneks ennast rumalana. Kasutan koolitajana ülekordamise meetodit – koolitaja ei katkesta õppijat jutu ajal, vaid peale tema juttu võtab kõnevooru üle ja kordab õppija juttu, kasutades õigeid grammatikavorme või väljendeid. Selline meetod aitab välistada õppija hirmu teises keeles rääkida ja teiste ees vigu teha.
Läbi grupiülesannete ja dialoogide saavad õppijad enda teadmisi analüüsida. See on teisisõnu kõikide arengut toetav tagasiside, mis on motiveeriv ja samas koolitusvajadust esile toov. Individuaalõppija puhul on vahetu kontakti tõttu lihtsam anda tagasisidet. Kasutan seda harjutuste, ettelugemise või vestluse korrigeerimisel, viidates tekkinud vigadele ja selgitades grammatikat. Tagasiside andmisel püüan olla julgustav, tuues välja edusamme, et säilitada õppija õpihuvi ja motivatsiooni. Küsin õppeprotsessi kohta, kas selle iseloom ja edasiliikumise kiirus on tema jaoks sobiv.
Minu kui koolitaja arengu aluseks ja edasiviivaks jõuks on eneseanalüüs, mis toetub kogutud informatsioonile – tagasisidele.
Selleks, et tagasisidest oleks minule kui koolitajale abi eneseanalüüsis ja arengus, esitan õppijatele teemakohaseid küsimusi koolituse lõpus, aga mitte viimase kohtumisel, vaid paar kohtumist varem, sest soovin peale vastuste saamist ise analüüsi teha ja siis ka veel koos õppijatega samal teemal arutleda.
Eesti keele kui võõrkeele koolituse lõpustaadiumis täidavad osalejad tagaside ankeedi, mille olen ise koostanud küsimustest, mis aitavad minul kui keeleõpetajal tuvastada kasutusel olnud õppemeetodite eesmärgi- ja otstarbekohasust, lähtudes õppijatest. Vastused annavad tagasisidet, kuidas võiksin ennast arendada. Selles ankeedis saan küsimuste koostamisel lähtuda õppijate konkreetsest keeletasemest. Keeleõpe on teatavasti fokusseerunud teatud keeletaseme arendamisele.
Tagasisidet võib anda nii kirjalikult paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul.
Küsin tagasisidet enda kui koolitaja töö kohta, õppekava, õppemeetodite, õppijate kaasatuse, sisekliima, digikeskkondade kaasatuse jm kohta. Samuti saab õppija avaldada arvamust enda saavutatu kohta – kas ta ise jäi rahule oma tööga? Iga lõigu lõpetuseks saab õppija anda soovituse koolitajale, kuidas õppeprotsessi tema arvates paremaks muuta. Ma ei kasuta sama ankeeti korduvalt, sest iga õppija või ka grupp on n-ö erinäoline ning erinevate ootuste, vajaduste ja nõudmistega. Sellest lähtuvalt koostan igakordselt uue tagasisideankeedi.
Kasutan tagasisideankeedi loomisel GoogleFormsi võimalusi:
- koostan tagasisideankeedi,
- saadan õpilastele meilile lingi (mitte viimases pikema koolituse tunnis, vaid varem),
- saan Google Forms – keskkonnas vastuseid vaadelda ja n-ö analüüsida,
- tegelik analüüs toimub muidugi minu enda peas ja lõpuks minu töövahendis – arvutis (saan andmeid alla laadida Excelisse ja tabelina käsitleda),
- viimases koolituse tunnis arutlen koos õppijatega tagasiside teemasid (olen samas diskreetne nende saadetud vastuste avalikustamisel)
Tagasisideankeediga saate tutvuda portfoolio rubriigis Tagasiside.
Mind kui keeleõpetajat huvitab alljärgnev:
- Kas kasutatud meetodid on olnud tulemuslikud ja samas õppijatele vastuvõetavad?
- Kas kursus täitis oma eesmärgi, st mil määral saavutati õpiväljundid?
- Kas mina kui õpetaja saan eneseanalüüsi järgselt teha järeldusi ja areneda?
Leian, et portfoolios võib tagasiside seisukohalt esitada nii
- kaudseid tõendusmaterjale (näit fotod toimunud koolitustest ja veebikeskkonda Padlet kasutades koostööna valminud kaart minu õppijate päritolumaadest);
- kui ka otseseid tõendumaterjale (konkreetne tagasisideankeet koos vastustega: näiteks GoogleForms – keskkonnas; lühiküsitlus Mentimeter.com – keskkonnas teemal „Miks sa tahad eesti keelt paremini osata?“, kus vastusevariandid on ette antud. Õppijad reastavad need enda vajadustest lähtuvalt ja tulemusena näevad kõik reaalajas (nii koolitaja kui ka õppijad), millised vastusevariandid on just selles grupis õppijatele olulisemateks ajenditeks eesti keele õppimisel).
Näited on minu portfoolios rubriigi Tagasiside alajaotuses.
Kokkuvõtteks:
Tagasiside on tõesti õppeprotsessi lahutamatu osa nii õppija kui ka koolitaja seisukohast vaadates. See on vajalik õppijale, et ta saaks tõendatud teadmise oma õpitud pädevuste kohta. Koolitaja vajab tagasisidet, et õppeprotsessi ja – meetodeid hinnata, analüüsida ning muudatusi teha.